Lääne-Harju toimiv koostöövõrgustik

Projekti lühikokkuvõte

Antud pilootprojekt „Lääne Harjumaa toimiv koostöövõrgustik”viiakse läbi Lääne-Harjumaal, kus arendatakse ja võrreldakse kahe erineva piirkonna koostöövõrgustikke ja nende toimimise mudelit. Projekti käigus viiakse MTÜ-de, külavanemate ja volikogu liikmetele koolitused, projekti work-shopid, seminar. Volikogu liikmeid teavitatakse pidevalt antud piirkonna MTÜ-de ja külavanemate tegevusest ning nende vahel kujuneb välja koostöövõrgustik. Projekti tulemusena hakkab toimima suhtlus volikogu liikmed, külavanemad, mittetulundusühingud suhtlema ühises koostöövõrgustikus laiemates piirkondades kui üks omavalitsus. Toimub rohujuure tasandi kaasamine avaliku võimu teostamisse.
Projekt viidi läbi ajavahemikul 01.04.2010 – 31.03.2011. Projekti rahastasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Nelja Valla Kogu ja Lääne-Harju Koostöökogu.

Eesmärk

Kogukond on kaasatud piirkonna arengu kavandamisel ja elluviimisel.

Alleesmärgid

Toimiv koostöö kogukonna erinevate MTÜ-de ja külavanemate vahel ka laiemalt kui ühe omavalitsuse piires ja koostöö KOV-idega volikogu tasandil.

2009.aastal valitud uued volikogu liikmed on teadlikumad sellest, milliseid avalikke teenuseid MTÜ-d on võimelised pakkuma koostöös kogukondadega.

Volikogu liikmed on informeeritumad MTÜ-de ja külavanemate tegevusest ning on motiveeritud kaasama kogukondasid piirkonna arengusse ja ostma neilt teenuseid.

MTÜ-d ja külavanemad teevad ühisprojekte koos naaberomavalitsuste MTÜ-de ja külavanematega ning pakutakse ühiselt teenuseid.

Selgitada välja, millised erinevused on Tallinna lähivaldade (Saue, Saku, Kiili, Harku) ja ääremaade valdade (Keila, Vasalemma, Nissi, Kernu, Padise) omvalitsustel suhtlemisel MTÜ-de ja külavanematega ning need kajastada projekti käigus koostatud uuringus.

Olemasoleva olukorra kirjeldus ja projekti vajalikkuse põhjendus

Harjumaal valitseb olukord,kus osades omavalitsustes on valitud külavanemad ja tegutseb aktiivselt külavanemate ühendus. Teisalt on omavalitsusi kus on piirkondlikud/kandi või küla põhised MTÜd, mis tegelevad külaelu arendamisega. Olukord on suhteliselt erinev omavalitsuseti.

2008-2010 aastal MTÜ Kodukant Harjumaa poolt läbiviidav projekti „Külavanem – sild külale ja omavalitsusele”, rahastatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt, erinevatest töötubadest ja külavanemate uuringust selgus, et külavanemad suhtlevad rohkem vallaametnikega.

Tänasel päeval on vallaametnikud tööl kellast kellani, sageli elavad väljaspool seda omavalitsust, kus nad töötavad. Sellest lähtuvalt puudub ka nendel konktreetne side kogukondadega. MTÜ-de liikmed, kes tegelevad vabatahtliku tööga väljaspool tööaega,seega puudub neil võimalus otseseks suhtlemiseks vallaametnikega. Volikogu liikmed on kogukonna esindajad omavalitsuses, elavad kohapeal ja on huvitatud kohaliku elu arengust. Probleem on selles, et omavalitsuste ja MTÜ-de ning külavanemate koostööd on arendatud vaid vallaametnike liinis ning volikogu liikmetel puudub üldjuhul terviklik ülevaade MTÜ-de ja külavanemate tegevusest.

MTÜ-del ja külavanematel puudub oskusteave esitada volikogule ettepanekuid eelnõude algatamiseks ning täpne arusaam ja ülevaade volikogu tööst, mis tuleneb Kohaliku Omavalitsuste Korralduse Seadusest (KOKS).

Avalikuteenuse ja kogukonnateenuse osutamine MTÜde poolt on Harjumaal suhteliselt kesine ja ebaselge,mida kinnitas Harjumaa Ettevõtluse ja Arenduskeskuse poolt läbi viidud Avalike teenuste delegeerimise uuring Harjumaal http://www.heak.ee/index.php?id=42

Uuringust tuli välja, et omavalitsused ei näe MTÜdel rolli avaliketeenuste pakkujana. Probleemi lahendusena pakuti erinevate koostöövormide tekkimist ja koostööd ka naaberomavalitsutega, sealhulgas Leader tegevuspiirkonniti.

Sihtgrupid ja lõppkasutajad

Projekti sihtgruppide valikul on lähtutud Leader-tegevusgruppide paiknemisest Lääne-Harjumaal. Vaatluse alla võetakse 2 erinevat Leader-tegevusgruppi:MTÜ Nelja Valla Kogu (Saku, Saue, Kiili,Harku) ja MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu (Vasalemma, Nissi, Kernu, Padise, Keila).

Otsesed sihtgrupid– Lääne-Harjumaal paiknevad MTÜ-d, külavanemad ja vallavolikogu liikmed (9 omavalitsust, igast omavalitsusest kaasame vähemalt 3-5 inimest koolitusele, seminerile on oodatud kõik projektiga seotud inimesed)


Otsesed kasusaajad– kohalikud kogukonnad, piirkonna omavalitsused, piirkonna volikogude liikmed
Kaudne sihtgrupp ja kasusaaja – Lääne-Harjumaa elanikkond, Harju Maavalitsus, HOL

Projekti käigus viidi piirkonnas läbi uuring, mille raportiga saad tutvuda siin

Piirkonnas korraldati kaks 2-päevast koolitust, mille kavaga saad tutvuda siin