XVI Eesti Külade Maapäev tõi külaliigutajad üle Eesti kokku Ida-Virumaale
15.–16. augustil toimus Ida-Virumaal Toilas XVI Eesti Külade Maapäev, mis tõi kokku ligi 300 külaliigutajat, kogukondade eestvedajat, kohalike omavalitsuste esindajat ja koostööpartnerit üle Eesti.
Tänavuse Maapäeva toimumiskoht oli tähenduslik – just Ida-Virumaalt, Narva-Jõesuust, sai 30 aastat tagasi, 1996. aastal alguse Eesti Külade Maapäeva traditsioon.
XVI Eesti Külade Maapäeva võõrustajaks ja kohapealseks põhikorraldajaks oli Ida-Virumaa Külade Esindus, kelle eestvedamisel võeti Ida-Virumaal soojalt vastu ligi 300 maapäevalist üle Eesti. Maapäeva korraldamisel oli neile partneriks ja toeks Eesti Külaliikumine Kodukant.
Kui võrrelda toonast aega tänasega, on väga palju muutunud nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka külaliikumise tasandil. Küsimused, millele kogukondades lahendusi otsime, on aga paljuski ajast aega samad.
Kuidas teha head koostööd kohaliku omavalitsusega ja kuidas saavad külaseltsid ning külavanemad oma kogukonna arengusse kõige paremini panustada? Kuidas leida kohalike algatuste elluviimiseks tuge ja vahendeid ning kasutada võimalikult hästi erinevaid koostöö- ja toetusvõimalusi? Kuidas seista selle eest, et kogukondade hääl jõuaks ka suurte, kogu Eestit puudutavate ruumiotsusteni? Kuidas tuua kokku erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning luua kogukond, kus igaüks tunneks end kaasatuna? Ja kuidas olla üheskoos valmis kriisideks ning hoolitseda selle eest, et keerulistel aegadel oskaksime oma kogukonnas üksteist toetada?
Ajad muutuvad, mõisted ja võimalused koos nendega, kuid tugevate kogukondade aluseks olevad küsimused jäävad. Just neile otsisime ühiselt vastuseid ka tänavusel Maapäeval.
Tänavuse XVI Eesti Külade Maapäeva seitse aruteluteemat olid:
- kogukonna roll elanikkonnakaitses;
- kogukonna roll üleriigilistes planeeringutes;
- külavanema või külaseltsi roll kogukonna vaatenurgast;
- mõjusam koostöö kohaliku omaalgatuse programmiga (KOP);
- LEADERi koostöögruppide roll ja tulevik;
- kogukonna koostöö kohaliku omavalitsusega;
- integratsioon kogukonna vaatenurgast.
Maapäeva ühiste arutelude eesmärk on koondada erinevate piirkondade kogemused, mõtted ja vajadused ning kujundada nende põhjal sõnumid ja suunised riigile, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele.
Ühised arutelud teiste külaliigutajate ja kohalike omavalitsuste esindajatega on alati väga inspireerivad. Tekib omavaheline sünergia, sünnivad uued mõtted ja kasvab soov midagi päriselt muuta. See ongi üks Maapäeva võludest.
Harjumaa delegatsioon alustas Maapäeva juba enne Toilasse jõudmist ning jagunes kaheks, et tutvuda kahe Ida-Virumaa kogukonnaga ja alustada tööd kahe Maapäeva aruteluteemaga.
Üks osa delegatsioonist suundus Tammiku alevikku, kus võõrustajaks oli MTÜ Tammiku Külaselts ning aruteluteemaks „Integratsioon kogukonna vaatenurgast“. Teine osa delegatsioonist külastas Puhatu küla, kus alustati tööd teemal „Kogukonna ja KOV-i koostöö“.
Harjumaa delegatsioon Tammiku alevikus
Tammiku alevikus võtsid meid vastu MTÜ Tammiku Külaseltsi esindajad Jane Tõnurist ja Arina Bojetskaja, kes tutvustasid meile oma kodukohta ja kohaliku kogukonna tegemisi.
Esmalt viisid võõrustajad meid Tammiku kaevanduse aherainemäele – piirkonna kunagise põlevkivitööstuse pärandile, millest on tänaseks saanud kohaliku maastiku silmapaistev osa.
Seejärel tutvusime Tammiku alevikuga. Vaatasime välinäitust kohalike inimeste elust ja tegemistest, külastasime Tammiku Rahvamaja ning Spordiklubi EDU spordihoonet, kus klubi saavutustest annab aimu terve seinatäis karikaid.
Edasi viis tee meid Kaevurimajja, kus nägime pererahva suurt tööd ja panust oma kodukohta. Kaevurimaja on Tammiku aleviku tõeline pärl – paik, kust õhkub kodusoojust, külalislahkust ja head kohalikku huumorit. Oleme väga tänulikud võimaluse eest seal viibida ning pererahva enda valmistatud maitsva toidu eest, mida saime nende kaunis hoovis üheskoos nautida.
Harjumaa üheks aruteluteemaks oli integratsioon kogukonna vaatenurgast
Kaevurimajas alustasime tööd ka Harjumaa delegatsiooni ühe Maapäeva aruteluteemaga – „Integratsioon kogukonna vaatenurgast“. Arutelu juhtis Moonika Aasna, kelle eestvedamisel koondati osalejate mõtted ja ettepanekud, et anda oma panus tänavuste Maapäeva sõnumite kujundamisse.
Arutelus keskenduti sellele, kuidas luua kogukondades rohkem võimalusi erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kohtumiseks, suhtlemiseks ja koos tegutsemiseks. Ühe olulise võimalusena nähti huviharidust ja huvitegevust, mille kaudu saavad eri taustaga inimesed loomulikult kokku. Selleks peeti oluliseks, et riik jätkaks huvihariduse püsivat toetamist ning panustamist kogukonna arengufondidesse.
Teise olulise teemana tõusis esile kogukonnaruumide olemasolu ja nende ristkasutus. Koolid, rahvamajad, raamatukogud ja teised olemasolevad ruumid võiksid olla senisest enam erinevate kogukonnategevuste kasutuses. Selle võimaldamiseks peeti vajalikuks leevendada ühiskasutuses olevatele ruumidele seatud nõudeid ning muuta nende kasutamine paindlikumaks.
Need mõtted jõudsid ka Maapäeva lõppsõnumitesse: huvihariduse püsiv rahastamine ja kogukonna arengufondidesse panustamine on kirjas 9. sõnumis ning ruumide ristkasutus, kättesaadavus ja ühiskasutatavate ruumide nõuete leevendamine 10. sõnumis.
Harjumaa delegatsioon Puhatu külas
Puhatu poole teele asunud Harjumaa delegatsiooni liikmed alustasid päeva Kuremäel, kus külastati Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnakloostrit. Seejärel viis teekond Puhatu külla – väikesesse, vaid 18 elanikuga Alutaguse valla külla, kus Maapäeva külaliste saabumisega samal päeval tähistati ka Puhatu XV külapäeva ja Maarahvapäeva.
Puhatus ootas külalisi soe vastuvõtt ja ehe näide sellest, et kogukonna tugevust ei määra selle suurus. Kohalike inimeste eestvedamisel oli väikeses külas korraldatud sisukas ja pidulik päev, mis tõi hästi esile külaelu elujõu, traditsioonide hoidmise ja kogukonna ühtehoidmise.
Aruteluteemaks kogukonna ja KOV-i koostöö
Enne külapäeva avamist võeti koos kohalike ja teiste Maapäeva külalistega ette Harjumaa delegatsiooni teine aruteluteema – „Kogukonna ja KOV-i koostöö“.
Arutelus jõuti mitme väga selge mõtteni: iga kogukond loeb, kogukond vajab oma kohta ning vabatahtlik töö väärib tunnustamist ja väärtustamist. Kogukond peab olema kohaliku omavalitsuse partner ning kaasamine peab algama enne otsuste tegemist, mitte siis, kui otsused on juba valmis.
Räägiti ka usalduse olulisusest, vajadusest vähendada kogukondade liigset bürokraatiat ning sellest, kuidas suunata olemasolev tugi paremini nende inimeste ja ühendusteni, kes kohapeal päriselt tegutsevad. Oluliseks peeti ka seda, et kohalikus omavalitsuses oleks olemas kogukonnatööd tundev inimene, kes aitaks luua ühendust kogukondade ja omavalitsuse vahel.
Arutelust jäi kõlama lihtne, kuid oluline koostöömudel: küla – KOV – riik. Tugev kohalik elu sünnib siis, kui kõik kolm osapoolt tunnevad oma rolli, suhtlevad omavahel ning tegutsevad ühise eesmärgi nimel.
Puhatus arutatud mõtted jõudsid ka Maapäeva lõppsõnumitesse. Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerlust, varajast ja sisulist kaasamist, vabatahtliku töö tunnustamist ning toetuse jõudmist aktiivsete kohalike tegijateni rõhutavad nii Maapäeva 3. kui ka 12. sõnum.
Puhatu külastus näitas väga ehedalt, kuidas kohalike inimeste pühendumus ja algatusvõime hoiavad külaelu elujõulisena ka kõige väiksemates paikades. See oli Harjumaa delegatsioonile hea meeldetuletus, et kogukonna tugevust ei saa mõõta elanike arvuga – oluline on see, kui palju on inimesi, kes oma kodukohta hoiavad ja selle heaks tegutsevad.
Peale arutelusid suunduti ühisele rongkäigule, et avada pidulikult koos Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karisega tänavune XVI Eesti Külade Maapäev.
Külaliikumise 14 sõnumit aastani 2028
Maapäeva ühiste arutelude käigus sõnastati sõnumid riigijuhtidele, kohalikele omavalitsustele ja külaliikumisele. Kõigis teemagruppides sündinud ettepanekute seast valisid Maapäeval osalenud maakondade delegatsioonid hääletuse tulemusena välja 14 kõige olulisemat sõnumit, mis annavad külaliikumisele ühise suuna kuni järgmise Maapäevani 2028. aastal.
- Kogukond saab kaasa rääkida enne oluliste ruumiotsuste tegemist. Soovime kujundada otsustusviisi, kus kohalikud elanikud ja kogukonnad saavad oluliste ruumiotsuste tegemisel kaasa rääkida juba siis, kui arenduse asukohta ja põhilahendusi on veel võimalik mõjutada. Selleks on oluline õigeaegne ligipääs vajalikule infole ning suure mõjuga otsuste puhul võimalus saada sõltumatut eksperdiabi.
- Suure arendussurvega piirkondades vaatame arenduste koosmõju tervikuna. Soovime, et olulisi arendusi vaadataks lisaks üksikotsustele ka piirkonna tervikust lähtudes. Koostöös saame hinnata nende koosmõju elukeskkonnale, taristule ja piirkonna tulevikule ning kokku leppida, kuidas kujuneb vastutus tervikpildi eest.
- Kogukond on kohaliku omavalitsuse sisuline koostööpartner. Külavanemad, külaseltsid ja teised kogukonnaühendused toovad otsustesse kohalikke teadmisi ja kogemusi. Soovime, et kogukonnad oleksid oluliste otsuste ettevalmistamisse kaasatud varakult ja sisuliselt ning et nende teadmisi ja ettepanekuid kasutataks ühiste lahenduste kujundamisel.
- Noored ja uued elanikud kujundavad koos oma kodukoha tulevikku. Loome koos rohkem võimalusi noorte ja uute elanike osalemiseks kohalikus elus ja otsustamises. Nii saavad eri põlvkonnad ja erineva taustaga inimesed anda oma panuse kogukonna arengusse ning kujundada ühiselt kodukoha tulevikku.
- Kohalikule omaalgatusele järgneb lihtne ja piisav tugi. Soovime, et head kogukonnaalgatused leiaksid võimaluse teoks saada. Selleks saame koos muuta kohaliku omaalgatuse toetamise lihtsamaks, vähendada taotlemise ja aruandluse bürokraatiat, suurendada võimalusel toetuste mahtu ning leida viise, kuidas arvestada toetuste juures ka vabatahtlikku panust. Avaliku raha kasutamisel saame võimalusel väärtustada ka kohalikke tegijaid ja tootjaid.
- Kogukondade aeg kulub tegutsemisele, mitte liigsele bürokraatiale. Kujundame kogukonnatoetuste süsteemi, mis on arusaadav, proportsionaalne ja jõukohane ka väikesele külaseltsile. Kohalik omavalitsus saab olla taotlejale nõustaja ja partner ning kogukondadega koos otsida võimalusi, kuidas toetuste taotlemist ja aruandlust lihtsustada.
- Kohalikud kogukonnad kujundavad koos oma piirkonna arengusuundi. LEADER-programm annab hea võimaluse tuua kogukondade teadmised ja vajadused piirkonna arengusse. Soovime seda võimalust tugevdada, et kogukonnad, kohalikud omavalitsused ja teised piirkonna partnerid saaksid ühiselt kujundada arenguvajadustest lähtuvaid prioriteete ning suunata nende elluviimiseks vajalikku toetust. Selle eelduseks on paindlik ja piisav rahastus.
- Kohalikud head ideed saavad areneda koostöös. Kogukondade algatused saavad rohkem jõudu, kui nende ümber koonduvad kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja teised partnerid. Koos saame häid ideid edasi arendada, leida neile sobivaid partnereid ning luua võimalusi nende elluviimiseks.
- Kohalik elu pakub võimalusi osaleda, õppida ja tegutseda. Koostöös saame hoida ja arendada kogukondlikku tegevust, huvitegevust ning eri põlvkondade koostööd. Oluline on, et huviharidusel ja huvitegevusel oleks stabiilne alus ning et jätkuks investeeringud kogukondade arengusse.
- Kogukonna kasutuses on sobiv ja paindlik ruum. Koolid, rahvamajad, raamatukogud, endised avalikud hooned ja muud ühiskasutatavad ruumid saavad olla erinevate kohalike tegevuste kandjaks. Koostöös saame edendada ruumide ristkasutust ning üle vaadata nõuded, mis muudavad väikeste kogukonnaruumide paindliku kasutamise põhjendamatult keeruliseks.
- Kogukonna võimalus kaasa rääkida ei sõltu selle suurusest ega asukohast. Soovime, et igal kogukonnal oleks võimalus oma elukeskkonna ja kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida. Võrdsed võimalused sünnivad koostöös, kus väärtustatakse nii väikeseid kui ka suuri kogukondi ning kus regionaalpoliitika aitab vähendada piirkondade erinevaid võimalusi.
- Kogukond on kohaliku omavalitsuse partner ka igapäevase kohaliku elu korraldamisel. Kaasamine saab alata juba enne otsuste tegemist. Koostöös saame paremini märgata ja väärtustada kogukondade ning vabatahtlike panust ning kujundada avaliku raha kasutamist viisil, mis toetab inimesi ja ühendusi, kes oma piirkonnas päriselt tegutsevad.
- Kogukonnad on valmis kriisideks ja oskavad kriisi ajal usaldusväärset infot jagada. Kriisivalmidus sünnib koostöös. Saame koos korraldada kriisiõppusi, arendada toimivat kohalikku teavitust ning luua kogukondadele võimalusi kriisiks valmistuda, õppida ja harjutada. Päästeameti, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega koostöös saame tugevdada ka usaldusväärseid teavituskanaleid.
- Kogukond on kohaliku kriisivalmiduse oluline osa. Kohaliku kriisivalmiduse tugevdamisel saame koos kaasata kogukondi kriisiplaanide koostamisse ja kujundada piirkondlikke kriisivõrgustikke. Koostöös Päästeameti, Kaitseliidu ja teiste partneritega saame selgemalt kokku leppida eri osapoolte rollid ning arendada kogukondlikku kerksust.
Maapäeva sõnumitest peab jõudma tegudeni
Kutsume Harjumaa kogukondi neid sõnumeid lugedes ja oma eestvedajatega arutades mõtlema eelkõige sellele, milline neist teemadest on just teie kogukonna jaoks praegu kõige olulisem.
Mis on puudu? Mis vajab muutmist või edasiarendamist? Milles vajate rohkem tuge või koostööd? Ja kus soovite selle küsimusega olla kahe aasta pärast, kui toimub järgmine Eesti Külade Maapäev?
Oleks suurepärane tulla järgmisele Maapäevale juba mõne edulooga – rääkida sellest, kuidas üks pikalt lahendust oodanud mure sai lahendatud või kuidas Maapäeval sündinud mõttest kasvas välja midagi päriselt olulist.
See ongi ühise töö mõte: koondada head mõtted, mured ja kitsaskohad ning viia lahendused oma kogukondades päriselt ellu.
Nagu öeldakse – rauda taotakse kuumalt! Võtame Maapäevalt kaasa saadud motivatsiooni, head mõtted ja teotahte ning viime need oma kogukondades tegudesse.
Suur aitäh!
Kodukant Harjumaa tänab südamest kõiki Harjumaa delegatsiooni liikmeid pühendunud osalemise ja kaasamõtlemise eest.
Aitäh, Reigo Krutto, Harjumaa delegatsiooni juht!
Aitäh, Eesti Külaliikumine Kodukant ning Lia Lust, Külli Pann ja Tanel Talve, et olete kõik need aastad Eesti Külade Maapäeva eest vedanud ja selle jaoks olemas olnud – ilma teie pühendumise, töö ja järjepidevuseta ei oleks Maapäevadest kujunenud sellist pika traditsiooniga külaliikumise suursündmust, nagu see täna on!
Aitäh, Ida-Virumaa Külade Esindus MTÜ ning Kaja Niinlaup ja Etti Kagarov ligi 300 Maapäeva külalise võõrustamise eest!
Aitäh, MTÜ Tammiku Külaselts ning Jane Tõnurist ja Arina Bojetskaja sooja vastuvõtu ja oma kodukoha tutvustamise eest!
Aitäh, Spordiklubi EDU ja Ago Aadumäe!
Aitäh, Toila SPA Hotelli meeskond!
Ja aitäh kõigile külaliigutajatele üle Eesti, kellega saime nende kahe päeva jooksul kohtuda, mõtteid vahetada ja koos tulevikku vaadata.
Järgmiste ühiste kohtumisteni!
