Põhikiri

1. Üldsätted

1.1 Käesoleva põhikirja alusel tegutsev Mittetulundusühing KODUKANT HARJUMAA (edaspidi ühing) tegutseb avalikes huvides ja toimib vabatahtliku regionaalset arengut ning külaelu väärtustamist taotleva sõltumatu rahvaliikumise põhimõttel
1.2 Ühing liidab Harjumaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
1.3 Ühingu ametlik nimetus on MITTETULUNDUSÜHING KODUKANT HARJUMAA.
1.4 Ühing omab eraõiguslikku juriidilise isiku õigused tema kandmise momendist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Tal on oma sümboolika ning iseseisev bilanss ja õigus avada pangaarveid.
1.5 Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.6 Ühingu asukohaks on Harjumaa
1.7 Ühing on asutatud 27. märtsil 1998. a
1.8 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril

2. Ühingu eesmärk ja selle saavutamise vahendid

2.1 Ühingu tegevuse põhieesmärgiks on Harjumaa maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja arendamisele kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse ja rahvuskultuuri toetamine ning erinevate külaliikumiste ühendamine.
2.2 Tegevuse põhieesmärgist tulenevateks ülesanneteks on:
2.2.1 eelnimetatud põhieesmärki taotlevate juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine;
2.2.2 teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine;
2.2.3 koolitustegevuse korraldamine ja kõlblusnormide väärtustamine;
2.2.4 seltsielu toetamine ja edendamine
2.2.5 loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasaaitamine;
2.2.6 ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse ning nende rekonstrueerimisele ja renoveerimisele kaasaaitamine;
2.2.7 maamajanduse ja väikeettevõtluse, sealhulgas alternatiivpõllumajanduse arengule kaasaaitamine;
2.2.8 talupidamise kui eluviisi propageerimine nii tootmis-, äraelamis-, kui ka hobitalu näol;
2.2.9 külaelu, kui eesti rahva, tema kultuuri ja tradistioonide kandja toetamine ja tutvustamine;
2.2.10 küla sotsiaalsele majanduslikule arengule kaasaaitamine;
2.3 Nimetatud üleannete täitmiseks ühing:
2.3.1 valmistab ette ja osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes külade ja väikelinnade liikumist ja arengut toetavates projektides;
2.3.2 teeb ettepanekuid külade ja teiste asustusüksuste arengu ning regionaalpoliitika kujundamiseks, samuti külaliikumise vajadustest linna- ja vallavalitsustele, asutustele ettevõtetele ja organisatsioonidele;
2.3.3 arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade külade ja väikelinnade liikumistega, samuti teiste organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;
2.3.4 loob ise ja aitab kaasa andmebaaside loomisele;
2.3.5 algatab ja aitab korraldada õppusi, seminare, konverentse ning õpiringide ja arengurühmade tegevust;
2.3.6 aitab kaasa külade arengukavade väljatöötamisele ning vastava koolituse korraldamisele;
2.3.7 nõustab külapäevade ja -laatade ning kultuuri- ja spordiürituste korraldamist külades;
2.3.8 korraldab külade ja külaliikumise omavahelist seltsilist tegevust ja kultuurilist suhtlemist.

3. Liikmed, nende õigused ja kohustused

3.3 Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga eraõiguslik juriidiline ning füüsiline isik, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ning esitab ühingu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis sellekohase kirjaliku avalduse.
3.3 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus taotleja avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul. Juhatus korraldab ka ühingu liikmete arvestuse.
3.4 Ühingu liikmed on kohustatud järgima ühingu põhikirja ning ühingu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, mis on vastavuses käesoleva põhikirjaga.
3.5 Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.
3.6 Ühingu liikmed võivad ühingu liikmeskonnast lahkuda ühingu juhatusele esitatava avalduse alusel. Liikmeksolek lõpeb lahkumisavalduse esitamise kuupäeval.
3.7 Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhul, kui tema tegevus o vastuolus ühingu põhikirjaga või kahjstab ühingu mainet, samuti juhul, kui liige ei täida ühingu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, ei ole tasunud liikmemaksu vastavalt kehtestatud korrale või mõnel muul mõjuval põhjusel.
3.8 Liime väljaarvamise ühingust otsustab juhatus. Juhatuse sellekohase otsuse kohta võib ühingu liige esitada kaebuse ühingu üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.
3.9. Sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise korra ja suuruse kehtestab üldkoosolek.
3.10 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.

4. Struktuur ja juhtimine

4.1 Ühingu juhtimis- ja kontrollorganid on:
4.1.1 üldkoosolek;
4.1.2 juhatus;
4.1.3 revisjonikomisjon (revident)

5. Üldkoosolek

5.1 Ühingu üldkoosolek on ühingu kõrgeimaks organiks.
5.2 Ühingu üldkoosolek on pädev otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole seadusega või käesoleva põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.3 Ühingu ainupädevusse kuulub:
5.3.1 põhikirja kinnitamine ja muutmine;
5.3.2 tegevuse eesmärgi muutmine;
5.3.3 aastaaruande ja bilansi kinnitamine;
5.3.4 strateegia kindlaksmääramine;
5.3.5 juhtimis- ja kontrollorganite pädevuse ja materiaalse vastutuse kindlaksmääramine;
5.3.6 sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra määramine;
5.3.7 Ühingu lõpetamise, reorganiseerimise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
5.4 Ühingu üldkoosolek toimub vähemalt 1 kord aastas ning selle kutsub kokku ühingu juhatus. Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 ühingu liikmetest.
5.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata koosolekul osalevate liikmete arvust.
5.6 Üldkoosolekul hääletamisel on igal liikmel üks hääl.
5.7 Kui ühingu üldkoosolek pole pädev otsuseid vastu võtma kvoorumi puudumise tõttu, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust.
5.8 Ühingu üldkoosolekuotsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole üldkoosolekul osalenud ühingu liikmete kogusummast.
5.9 Põhikirja muutmine on otsustaud, kui selle poolt antase üle 3/4 üldkoosolekul osalenud ühingu liikmete häälte kogusummast v.a käesoleva põhikirja punktis 5.7 kirjeldatud erijuhud.
5.10 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks a juhul, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

6. Juhatus

6.1 Ühingu tegevuse üldjuhtimiseks valitakse juhatus, mille liikmete minimaalarv on 5 liiget ja maksimaalarv 9 liiget. Juhatus valinb enda hulgast juhatuse esimehe ja vajadusel asetäitja kuni kolmeks aastaks.
6.2 Ühngu juhatuse tööd juhib juhatuse esimees.
6.3. Ühingu juhatus valitakse ühingu üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse liikme võib tagsi kutsuda ühingu üldkoosolek.
6.4 Ühingu juhatuse otsustada on:
6.4.1 Ühingu tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine;
6.4.2 ettepanekute esitamine ühingu üldkoosoleku päevakorda;
6.4.3 liikmete sisseastumis- ja liikmemaksude arvestuse pidamine;
6.4.4 uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;
6.4.5 ühingu tegevuse kavandamine;
6.4.6 aastaaruande ja bilansi läbivaatamine ning esitamine ühingu üldkoosolekule;
6.4.7 koostöölepingute sõlmimine.
6.4.8 muude küsimuste otsustamine, mis esitatakse ühingu juhatusele arutamiseks üldkoosoleku poolt.
6.5 Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks ning võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljastpolt ühingu liikmeskonda.
6.6 Ühingu juhatus on õiguspädev vastu võtma otsuseid, kui kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole tema liikmetest, sh. juhatuse esimees või tema asetäitja. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
6.7 Ühingu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Ühingu juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
6.8 Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.
6.9. Juhatus peab ühinguliikmetele andma vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitab nende nõudel vastava aruande.
6.10 Ühingut on õigus esindada igal juhatus liikmel eraldi.
6.11 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustute täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisegaÜhingule tekitatud kahju eest solidaarselt.

7. Järelvalve

7.1 Ühing peab raamatupidamise arvestust ja maksab õigusaktidega sätestatud korras riigi- ja kohalikke makse.
7.2 Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis on kuni kolmeliikmeline või revident. revisjonikomisjon (revident) valitakse põhikirjas sätestatud korras kolmeks aastaks.
7.3 Revisjonikomisjon (revident) kontrollib ühingu juhtimisorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsitamist vähemalt üks kord aastas.
7.4 Revisjonikomisjon (revident) annab oma tegevusest aru üldkoosolekul.

8. Ühingu vahendid, nende moodustamine ja kasutamine

8.1 Ühingu vahendid moodustuvad:
8.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;
8.1.2 nii kodu- kui välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest ja sponsorlusest;
8.1.3 heategevusüritustest saadudu summadest ja ühingu finantstuludest;
8.1.4 kirjanduse, õppevahendite ja muu sarnase müügi tuludest;
8.1.5 õppemaksudest, tasuliste ürituste pääsmete realiseerimsiest;
8.1.6 riiklikest toetustest
8.1.7 välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide abist;
8.1.8 muudest tuludest ja laekumistest;
8.2 Ühing kasutab oma vahendeid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

9. Ühingu reorganiseerimine või lõpetamine

9.1 Ühing reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse alusel.
9.2 Ühing lõpetatakse:
9.2.1 Üldkoosoleku otsusel;
9.2.2 pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
9.2.3 ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
9.2.4 üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjas ettenähtud organite liikmeid;
9.2.5 muul seaduses või põhikirjas ettenähtud alusel.
9.3 Lõpetamine üldkoosoleku otsusega.
Ühingu lõpetamise aluseks võib olla üldkoosoleku sellekohane otsus. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 3/4 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete häältest.
9.4 Pankrotiavalduse esitamine.
Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et ühingul on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmisel või avalduse esitamisega viivitamisel vastutavad esitamata jätmises või esitamisega viivitamises süüdi olevad juhatuse liikmed ühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.
9.5 Ühing sundõpetatakse kohtuotsuse alusel, kui:
9.5.1 ühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
9.5.2 ühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalisetele eesmärkidele;
9.5.3 ühingu põhitegevuseks saab majandustegevus;
9.5.4 kui juhatus ei esita seaduses sätestatud lõpetamise avaldust;
9.5.5 muudel seaduses sätestatud juhtudel;
9.6 Likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras.

10. Vara jaotamine

10.1 Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajet nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sh. riigile või kohalikule omavalitsuse üksusele.

Ühing on asutatud määramata ajaks.
Ühingu põhikiri on muudetud 23. märtsil 2013. a